Eri maades on raudteerööpmete vaheline laius erinev. Enamlevinud mõõt on 1435 mm -  Euroopa (Stephensoni) rööpmed. Selles laiuses raudteid on maailmas umbes 60%. Euroopa rööpmestandard tekkis juba raudteetranspordi algusajal. Kui kuulus inglise insener George Stephenson leiutas 1825. a auruveduri, võttis ta selle jaoks  lihtsalt üle inglise hobuveokite standardid – ratastevahelise telje pikkus oli 4 jalga 8,5 tolli. Stephenson kasutas seda mõõtu 1830. aastal avatud Liverpooli–Manchesteri raudtee puhul. See raudtee sai omakorda eeskujuks teiste raudteede ehitusel, seda mitte ainult Inglismaal, vaid ka Mandri-Euroopas ja Põhja-Ameerikas.
    Levikult teisel kohal on niinimetatud Vene rööpmed. Nende vahe on 1524–1520 mm (5 jalga) ja nad on kasutusel endisesse NSV Liitu kuulunud maades, Soomes ja Mongoolias. Veel on tuntud Kapi rööpmed (1067 mm), levinud Aafrikas, Indoneesias, Jaapanis; India rööpmed (1676 mm) Indias, Pakistanis, Argentinas; Ibeeria rööpmed (1668 mm) Portugalis ja Hispaanias ning mõned teised.
    Seetõttu lepiti kokku, et vaatamata erinevale rööpmelaiusele eri maades kasutatakse ühe mõõtkava rongimudelites ühtesid ja samu relsse.
    Pärast esimeste raudteemudelinormide kokkuleppimist said Euroopas kõige levinumaks mudelid mõõtkavas 1: 45, rööpmelaiusega 32 mm. Neile mudelitele anti tähis „0” (null), mis sümboolselt märkis algust.
    Suuremaid mõõte märkisid tähised 1 (mõõtkava 1:32), 2 (mõõtkava 1: 22,5) jne. Väiksemamõõdulistele rongimudelitele anti palju keerukamad tähised. Nii sai mõõtkava 1:87 tähiseks H0 („Half 0”), otsetõlkes „pool nulli”). Mõõtkava 1:120 nimetati TT („Top of Table”, otsetõlkes „lauaplaat”), selles suuruses makett sobis kirjutuslaua kaunistuseks. Mõõtkava 1:160 on „N”, see tuleb sõnast „üheksa” inglise („Nine”) või saksa keeles („Neun”) ja tähendab, et rongimudeli rööpmete vahe on 9 mm.

Tabelis toodud mõõtkavade nimetused ja mõõdud

Kitsarööpmeliste raudteede puhul kasutatakse lisasümboleid. Näiteks kitsarööpmelisest raudteest rööpmevahega 650–850 mm  tehtud maketti mõõtkavas 1:87 nimetatakse H0e ning talle sobivad 9 mm relsid (mõõtkava N). 850–1250 mm rööpmevahega trammiversiooni maketti mõõtkavas 1:87 nimetatakse H0m, talle sobivad 12 mm relsid (mõõtkava TT).

Levinuim mõõtkava tänapäeva maailmas on HO.

Saksamaal kogub selles mõõtkavas mudeleid umbes 74% huvilistest, 19% eelistab mõõtkava N ja 7% TT-d. Rootsi mudeldajatest kogub 67% HO-mõõtkavas mudeleid, 23% N-mõõtkavas. Ameerikas hõlmab mõõtkava HO 60% mudelite koguhulgast. Endises NSV Liidus koguti põhiliselt Ida-Saksa tootjate Piko ja Vero  mudeleid. Seetõttu oli sealne mõõtkava-eelistus sarnane 1990. aastate SDV omaga: 48% Ida-Saksa huvilistest eelistas mõõtkava HO ja 45% mõõtkava TT.

            Tänapäeval kogub 47% endise NSV Liidu huvilistest HO-mõõtkavas mudeleid, 41% eelistab mõõtkava TT.

            Üks põhjus, miks mõõtkava TT nii populaarne on, peitub ka väikestes elamispindades. Kui võrrelda umbes sama kvaliteediga mudeleid, siis mõõtkavas  TT makett võtab 1,5 korda vähem ruumi. Mõõtkavas N mudelid on loomulikult veel väiksemad, kuid nende väljanägemine on väga primitiivne.

            Võrdluseks olgu veel öeldud, et mõõtkava N on kõige populaarsem Jaapanis, kus tal on umbes 85%-line turuosa.

(Kõik andmed pärinevad 2004.- 2006. aasta turu-uuringutest).

Üpris laialdaselt on levinud ka mõõtkavas 1:22,5 mudelid. See on nn aiasuurus, tema tähis on „G” sõnast „Garden” (ingl). Tavaliselt paigutatakse selle mudeli relsid koduaeda. Aiamudeleid iseloomustab suur täpsus ja ronge veavad pisikesed auruvedurid. Meie vihmasesse ja külma kliimasse, kus tavalised on paksu lumega talved, aiarongid aga hästi ei sobi.

            Tuleb veel märkida, et eri mõõtkavas mudelite (H0, TT) hinnad on umbes ühesugused. Mida peenem töö, seda täpsem peab selle juures olema.

            Eraldi tuleb rääkida Inglismaast, kus kõige populaarsem on mõõtkava 00, s.t 1:76,2. Seda nimetatakse ka mõõtkavaks 4, tema suhe on 1 jalg : 4 mm. Mudeli rööpmelaius on 16,5 mm, see on levinuim maailmas.