Raudteemudeldus hakkas arenema 19. sajandi keskpaiku, mil algas tormiline raudtee-ehitus. Esialgu sai see hobi populaarseks Inglismaal, hiljem juba ka mujal Euroopas.
Esimesed rongimudelid olid lihtsalt mänguasjad, kuid mida aeg edasi, seda enam hakati tähelepanu pöörama nende täpsusele ja originaalilähedusele.  Üksteise järel hakkas tekkima klubisid, kuhu raudteemudelite harrastajad koonduda võisid, seda esmajoones  Inglismaal, kus harrastus sai väga populaarseks aristokraatia hulgas.
Kõigepealt hakati mudeleid tootma väikestes käsitöökodades. Tööstuslikus mahus tootmise võttis 1891. a ette Saksa firma Märklin, kes aja jooksul  kehtestas ka enamiku raudteemudelite mõõtkavastandardeist. Esimese elektriraudteemudeli lasi 1897. a välja Ameerika firma Carlisle & Finch.
Käsikäes tehnoloogia arenguga tõusis ka rongimudelite tehniline tase. Näiteks kui esimestel mudelitel oli primitiivne vedru- või algeline aurumootor, siis elektrotehnika arenedes hakati kasutama elektrimootoreid ja hiljem muutus elektrooniliseks ka rongijuhtimissüsteem.
Raudteemudelduse suurim õitsenguaeg oli eelmise sajandi 70. aastatel. Hiljem, seoses elektroonika- ja eriti arvutimaailma arenguga, huvi selle harrastuse vastu mõnevõrra vähenes. Tänapäeval on maailmas üle 1000 raudteemudelitootja. Peale otseselt raudteega seotud rongimudelite (lokomotiivid, vagunid, relsid) valmistavad firmad ka nende juurde sobivaid asju: ehitisi, autosid, puid, tunnelitega mägesid, sõjatehnikat, elektroonikat. Sääraseid miniatuurseid maastikumudeleid koguvad isegi paljud sellised inimesed, kes muidu raudteedest ei huvitugi.
Rongimudelite tootmise juhtmaad on USA ja Saksamaa. Selles pole midagi imestada, sest just neis maades on raudteede areng saavutanud eriti kõrge taseme. Veel toodetakse rongimudeleid Inglismaal, Prantsusmaal, Austrias, Hiinas, Jaapanis ja mitmetes teistes maades. Enamik toodetud rongimudeleid vastab Saksamaal välja töötatud standardile NEM (Normen Europäischer Modellbahnen) ja USA päritolu standardile NMRA (National Model Railroad Association).